
RCLM Baucau (05/02/2026)—Iha fulan janeiru to’o mai iha loron 5 fulan fevereiru tinan ne’e, Servisu Munisipal Saúde Baucau kontinua rejistu kazu dengue hamutuk 83, ho idade sanolu resin lima mai kraik kompostu husi mane 49 no feto 34, ne’ebe mai husi Postu Administrativo Neen, inklui Hospital Regionál Eduardo Ximenese Baucau.
Diretur Servisu Munisipal Saúde Baucau Cristiano Cipriano Belo relasiona ho kazu dengue ne’ebe dadaun ne’e sa’e, parte ekipa Profisionál saúde sira kontinua halo promosaun tama sai uma, Fahe ai moruk abatesasi no halo fomigasaun hodi halo prevensaun ba moras degue.
Cristiano Hatutan parte Servisu Saúde Baucau, rejistu mortalidade ba kazu dengue, maibe husu ba komunidade sira bainhira iha ona reasaun isin manas bele hakbesik an ba faselidade saúde, hodi halo tratamentu, la bele to’o grave mak ba faselidade saúde, tamba moras dengue mos perigu ba ema nia vida.
“Kazu dengue ne’e mai ho sinais komum liu mak isin manas entaun apela ba komunidade no ema hotu hotu kuandu kazu isin manas ne’ebe makaas para tiha loron ida rua, mosu fali diak liu ita boot sira hakbesik an lalais ba faselidade saúde no informa ba profesionál saúde sira ne’ebe hela besik ita boot sira hodi halo deteta sedu ba kazu moras dengue ne’e, labele hein, kuandu iha moras ga sinais sira ne’e mak liu ona semana ne’e afeita ona ba ita nia isin lolon entaun dala ruma ita mear no dala ruma ita nia isin lolon sira ne’e iha ona kafuak-kafuak ho dala ruma ba liur so’e bee bo’ot ho ran, entaun kazu ne’e konsidera serius teb-tebes, maibe wainhira isin manas maka’as ita kompres ho kazu ne’ebe afeita ba labarik ki’ik sira ne’e risku teb-tebes, tamba sira nia imunidade ga rezistensia seida’uk forsa, entaun ne’e risku maibe tenke kompres ho bee malirin maibe tenke lori lalais ba fasilidade saúde hodi halo tratamentu sedu”. Dehan Cristiano Cipriano Belo Ba jornalista RCLM Baucau, Quinta 05/02/2206
Diretur Servisu Saúde Baucau hateten, komunidade balun iha ona konsensia hodi halo prevensaun maibe komunidade balun ne’ebe la tau importansia ba kazu dengue.
“Komunidade balun ke antosismo tau importansia liu, maibe komunidade balun ne’ebe ke seidauk fo importansia, liu liu ba oinsa halo prevensaun no kontrola ba susuk nia knuk maibe hau atu hau atu hatete katak susuk ne’e maioria ho ita moris ho komunidade, entaun husu para komunidade hotu hotu bele asegura ambiente ne’ebe mos no seguru, wainhira bee naliun iha bazu aifunan, roda, bidon ka tanki ka liu liu kondisaun Baucau ne’ebe ho fatuk kuak ne’ebe halibur udan been, nee mos hanesan faktor ida atu susuk ne’e ba tolun hodi nunee hodi kria nia oan, entaun husu para atu familia, uma kain, komunidade hotu hotu bele kontribui atu bele hamos fatin sira no hamos lixu sira ne’ebe ita la uza hodi labele kria susuk moris iha laran”. Haktuir Cristiano
Ekipa pesoal saude sira kontinua tama sai uma ne’ebe risku ba moras dengue, hodi fahe aimoruk abatesasi ba uma 612 no halo ona fomigasaun ba umakain hamutuk 1.523, enkuantu Aimoruk abatesasi no Fomigasaun sufsiente hela hodi halo prevensaun ba moras dengue iha Munisipiu Baucau.
Ekipa Kobertura : RCLM