
RCLM Baucau (04-12-2025)—Governu liu husi Ministériu Solidariedade sosiál no inkluzaun, kontinua garante protesaun sosiál ba ema ho defisénsia (EhD) ka vulneravél sira iha Timor-Leste.
Lia hira ne’e hato’o husi Prezidente Komisaun Organizadór husi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun iha Munisípiu Baucau, Umbelina Silva Ximenes iha ámbitu selebrasaun loron mundiál ema ho defisensia ba dala-3 ho Tema Mundiál “Haburas Sosiedade Ne’ebé Inkluzivu Ba Defisénsia Hodi Avansa Progresu Sosiál” no Tema Nasionál” Implementasaun PAN-EHD 2021-2030 no CRPD Iha Nivel Hotu-Hotu, Mak Savi ba Timor-Leste Hodi Avansa Progresu Sosiál no Haburas Inkluzaun Defisénsia”.
Umbelina Silva Ximenes hateten, liu husi selebrasaun loron mundiál Ema ho Defisénsia atu garante protesaun sosiál ba ema situasaun vulneravél iha Timor-Leste, atu promove igualidade no oportunidade inklui partisipasaun ativa ba igualidade moris di’ak ema ho defisénsia, tamba nu’udar kontribuisaun ba prosesu dezenvolvimentu sosiu-ekonómiku iha sosiedade no Timoroan.
Alende ne’e, define intervensaun no hamutuk estratéjia Governu nian hodi preve trata, reabilita no integra ema ho defisénsia, aumenta propriedade sosiál no hamenus desigualdade sosiál entre ema vulneravél sira liu-liu ema defisénsia.
”Atu promove ema ho defisénsia asegura utilizasaun komersiál ema ho defisénsia iha prosesu dezenvolvimentu, valoriza ema defisénsia iha Timor-Leste, halo sensibilizasaun ba públiku kona ba direitu ba ema ho defisénsia no fó espasu hodi partisipa moris iha públiku, hakbi’it ema ho defisénsia sira nia partisipasaun iha dezenvolvimentu Nasionál, promove talentu no kreatividade ema ho defisénsia iha públiku, alerta lian ema ho defisénsia ba públiku iha Timor-Leste, “hateten Prezidente Komisaun organizadór iha CCB vila Antiga hafoin aprezentasaun relatóriu (03/12/2025).
Iha tempu hanesan, Prezidente Autoridade Munisipiu Baucau Veneranda Eurico Lemos Martins, konsidera loron tolu fulan Dezembru nu’udar loron mundiál Ema ho defisénsia espesial tebes, tamba Konstitusaun RDTL garante direitu ema ho defisénsia.
Nia akresenta, ema ho defisénsia la’ós difinitivamente fízika maka difisiénsiente, maibé espesialmente mentalidade ema intelekutál tamba ne’e husi primeiru governu no estadu to’o ohin loron, nafatin fó atensaun ba ema ho defisénsia.
”Ita nia Parlamentu Nasionál ratifka konvensaun ema ho defisénsia no sai hanesan lei Nasionál iha ita nia rain ke entidades hotu hotu tenke kumpri no garantia ema ho defisénsia ninia moris no direitu tomak, tamba ne’e governu ita iha Ministériu Solidariedade sosiál no Inkluzaun, Sekretária Estadu ba Promosaun Igualidade no Inkluzaun no Ministeriu tomak iha Repúblika Demokrátika ida ne’e garante igualidade jéneru no inkluzaun,” hateten PAM Baucau.
Ema ho defisénsia Tomas Martins Gusmão no Jacinta Catarina Faria sente orgullu hola parte iha selebrasaun loron mundiál Ema ho defisénsia, tamba bele espresa preokupasaun ba governante sira bele toma atensaun liu-liu involve ema ho defisénsia iha instituisaun estadu no apoia ekipamentus alfaiate, nune’e sira bele kria servisu ba an rasik no mós maluk defisénsia seluk.
”Loron mundiál Ema ho defisénsia ne’ebé kada tinan selebra iha loron 3 dezembru ne’e di’ak tebes ba ami ema ho defisénsia atu espresa sentimentu hasoru iha Munisípiu Baucau, ami nia rekomendasaun ba Ministeriu Soliedariedade sosiál no Inkluzaun nain ba planu asaun anuál ema ho defisénsia ami nia hare servisu Munisípál solidariedade sosiál no inkluzaun Munisípiu Baucau mos la iha ema ho defisénsia ne’ebé servisu iha laran, inklui serbisu munisipiu sira seidauk iha ema ho defisénsia sira hodi involve foti desizaun. presiza apoiu mak makina suku ropa nian no hau tau postu Vemasse hodi halibur hau nia maluk defisénsia no buat ne’ebé hau aprende iha Indonézia implementa fahe ba maluk defisénsia sira” hateten ema ho defisénsia husi Postu Administrativu Baucau vila no Vemasse.
Aktividade prinsipál ne’ebé priense ba loron mundiál Ema ho Defisénsia iha Munisípiu Baucau mak hanesan misa agradesementu, marsa da páz, animasaun dansa tradisionál, múzika, poezia, kuiz distribuisaun ai-han bázika ba ema ho defisénsia, totál orsamentu governu preve ba loron mundiál Ema ho Defisénsia ne’e hamutuk dolares rihun sanulu resin lima.
Entretantu, hola parte iha selebrasaun loron mundiál Ema ho Defisénsia iha Munisípiu kompostu husi reprezentante Ministra Solidariedade sosiál no inkluzaun, Ministru Juventude Desportu Arte no Kultura, Autoridade sivil no seguransa, reprezentante Veteranu inklui reprezentante ema ho defisénsia husi Postu Administrativu Ualu iha Munisípiu Baucau.
Ekipa Kobertura : RCLM