+670 77320643

info@rclm.tl

Laiha Asesibilidade Limita Ema ho Defisénsia Nia Movimentu

Reprezentante Ema ho Defisénsia Tomas Martins Guzmao ko’alia ho Jornalista sira CCB vila Antiga (Foto RCLM)

RCLM Baucau (04-12–2025)—Ema ho defisénsia iha Munisípiu Baucau, kontinua preokupa konstrusaun edifísiu públiku  eskola balun tamba, laiha asesibilidade ka rampa ba  ema ho defiénsia atu halo movimentu livre.

‎Kestaun ne’e hato’o husi Responsavel Komite Paralimpiko Nasionál Timor-Leste (CPNTL) iha Munisípiu  Baucau Tomas Martins Gusmão hafoin partisipa selebrasaun loron mundiál EhD ba dala tolu iha sentru Konvensoens Baucau (CCB) kuarta ne’e.

‎Reprezentante ema ho defiénsia iha Munisípiu Baucau afirma, obstakulu sira infrenta mak konstrusaun edifísiu públiku no eskola balun laiha fasilidade rampa atu ajuda ema ho defiénsia sira nia movimentu trata dokumentus inklui asesu ba edukasaun.

‎”Difikuldade ba ema defiénsia sempre hasoru iha Timor-Leste grupu vulneravél (ema ho defiénsia) liu-liu konstrusaun edifísiu públiku asesu ba eskola no atendimentu públiku sira laiha asesibilidade ka laiha rampa ba ema ho defiénsia entaun ne’e sai impedimentu boot  ba ema ho defiénsia ami senti triste tamba ne’e hato’o ba governu no autoridade Munisípiu  tau prioridade ba ema difisiénsia tau asesibilidade,” rekomenda Reprezenta EhD iha Munisípiu Baucau.

‎Hatan kestaun ne’e Prezidente Autoridade Munisipiu Baucau Veneranda Eurico Lemos Martins haktuir, governu sempre tau atensaun ba preokupasaun ema ho defisénsia hodi kria kondisaun asesibilidade ka rampa iha  edifísiu publiku no atuál nonu governu liu husi Ministériu administrasaun Estatál nafatin orienta  autoridade Munisipál implementa projetu konstrusaun edifísiu públiku tenki kompleta asesibilidade ba ema ho defiénsia.

‎”Desde governasaun anteriores kona-ba asesibilidade ba ema ho defisénsia ba hau ne’e la’ós preokupasaun tamba governu tau atensaun teb-tebes ba infrastrutura sira ba ema ho defisénsia, inan-isin rua sira no ema vulneravél seluk ne’ebé laiha fatin atu la’o ezemplu ita haré iha pontes sira ne’e agora komesa iha espasu ida  ba ema difisiénsia ho kareda roda bele liu no inan isin rua sira, nune’e mos  ba asesu públiku sira hanesan kaza de bañu,eskola sira,edifísiu públiku  tenki iha rampa, hau hare governu sentrál halo hela ida ne’e, nune’e mós  liu husi orientasaun Ministeriu administrasaun Estatál mai Munisípiu katak konstrusaun ba edifísiu sira obrigatoriu iha arampa ba ema ho defisénsia uza kadeira roda,” esplika PAM Baucau.

‎Eis Deputada ne’e akresenta, kria kondisaun ba ema ho defisénsia la’ós de’it tamba orientasaun husi governu sentrál maibe hatur ona iha lei husi Parlamentu Nasionál  iha tinan 2022, ne’ebé ratifika konvensaun nune’e territóriu nasionál tenki kumpri no implementa hodi kria asesibilidade ba ema ho defiénsia ka vulneravél iha edifísiu públiku,eskola no kaza de bañu.

‎Entretantu, Komite Paralimpiko Nasionál Timor-Leste (CPNTL) iha Munisípiu  Baucau rejista ema ho defisénsia iha postu administrativu ualu no suku neen nolu resin rua hamutuk rihun sanulu resin lima, atus tolu sanulu resin neen (15.316).

‎Ekipa Kobertura : RCLM

Publika iha :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *