+670 77320643

info@rclm.tl

HoREX Baucau Rejista Pasiente 30 Resin Pozetivu Dengue

RCLM Baucau (31/01/2026)—Iha fulan dezembru tinan 2025 Hospital Regional Eduardu Ximenes Baucau rejistu kazu dengue Pozetivo Nain ida, no fulan Janeiru tinan 2026 rejistu kazu dengue  pozetivo Hamutuk 31, ne’ebe kompostu husi labaraik ki’ik ho  tinan sanolu resin rua mai kraik, enkuantu nain rua obrigadu halo trasferensia ba HNGV Dili tamba kondisaun Grave, maibe parte HoREX Baucau Seidauk rejista Mortalidade ba kazu dengue.

Diretur Ezekutivo HoREX Baucau Claudino Ximenes hateten, Pasiente sira ne’e mai husi Sentru Saúde Venilale Osokeli Vemasse no sentru Saúde Tirilolo Baucau Vila.

“Kazu ne’ebe mak ami relata iha ne’e kazu sira ne’ebe liu husi Laboratorium halo tiha ona, ezaminasaun katak bolu NS1 ne’e pozetivo, maibe mos kazu sira ne’ebe suspeitu maibe ida ne’ebe mak ami anggap nia tama tiha ona Pozetivo ba denge ne’e mak dadauk iha ne’e, hahu husi fulan dezembru tinan kotuk ne’e iha kazu 25 fahe ba ezaminasaun laboratorium  IGG pozitivu nain 24 ida NSI pozetivo ida, mai fali iha janeiru to’o horseik ninian kazu hamutuk 46 fahe ba tolu IGG pozetif ne’e 8 IGM pozetif ne’e 7 no NSI positif ne’e 31 antaun kazu hamutuk 49 maioria baixa iha Baucau”. Dehan Diretur ezekutivo HoREX Baucau ba Jornalista Sira iha nia kna’ar fatin sesta, 30/01/2026

Relasiona ho kazu dengue ne’ebe dadaun ne’e tama iha HoREX Baucau, parte mediku no profisional Saúde sira esforsu an hodi halo atendimentu ba pasiente sira balun alta ona no balun kontinua halo observasaun iha sala pediatria.

“Sira 30 resin ne’ebe mak mai ne’e ho kondiwsaun mediu atu ba grave, balun mai ho ran sai husi inus, balun mai ho tee ran, balun mai isin manas makas, maibe ita konsege balun alta ona tamba esforsu husi pesoal saúde, mediku no espesialista sira nia esforsu”. Haktiur Claudino

Diretur ne’e hatutan kazu dengue ne’e mosu bainhira iha tempu udan tamba ne’e, husu ba inan aman no komunidade sira atu hamos foer sira ne’ebe iha uma ninin, no husu mos ba inan aman sira bainhira ema ruma mak mosu sintomas dengue lalais ba faselidade saúde hodi halo tratamentu tamba moras dengue mos perigu ba ema nia vida.

“Husu ba familia sira roupa sira labele tara arbiru tenke hikar tau nia fatin atu nunee labele kria susuk tolun iha laran,  hau apela mos ba funsionariu sira para apela mos ba vizinus no ita nia maluk sira, wainhira kazu sira ne’ebe mak ba labarik sira ga ema boot isin manas ona loron 2 ou 3 labele husik iha uma tenki lori ba faselidade saude para atu bele hetan lalais tratamentu, tamba wainhira dengue ne’e grave ona ita la iha aimoruk ruma, maibe ita halo tratamentu bazeia ba sinais sira ne’ebe mak iha nia ona mais tamba ne’e mak orseida afeita ba labarik sira ne’e moras grave tiha mak foin lori mai to’o balun istika an tiha balun to’o konsensia la iha tiha mak foin lori mai antaun susar para atu salva bebe agora dadauk ita nia hospital nakonu hela, tamba ne’e mak husu ba inan aman no familia sira atu halo prevensaun”. Hateten Diretur

Entertantu medikamentus iha Hospital Regional Eduardu Ximenes Baucau Sufsiente hela hodi halo atendimentu ba pasiente dengue sira, relasioba ho kazu dengue ne’ebe mak dadaun ne’e sa’e maka’as, parte HoREX Baucau sei halo Pedidu ba dirasaun Nasional Ministeriu Saúde atu apoio tan Kama ba pasiente sira.

Ekipa Kobertura : RCLM

Publika iha :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *